„Suured mõtlejad“: intervjuu Jeff Dilloni, kunstnikuga
Autor: Jen Collins
The New Quarterly sügisnumbris 2018 (nr 148) on kaanel Jeff Dilloni teos „#65 – Great Minds“. Maal kujutab kaunilt Trinity College’it Iirimaal Dublinis.
Meie toimetaja Pamela Mulloy köitis Dilloni värvikasutus ning ta soovis seda pilti meie ilmuva numbri jaoks kasutada. See vapustav teos sobib suurepäraselt numbri teemaga „Loo kaal“.
Olime äärmiselt tänulikud, kui Dillon pakkus, et annetab originaalmaali oksjonile 2018. aasta Wild Writersi kirjandusfestivali auks.
Vestlesime Dilloniga, et saada rohkem teada teose „Great Minds“ ning tema kunstiliste tehnikate ja inspiratsiooni kohta.
Jen Collins: Heategevusorganisatsioonina hindame igasuguseid annetusi, kuid tunnistame, et on päris vaimustav näha lõuendit praegu meie kontoris. Mis pani teid otsustama oma teos meile annetada?
Jeff Dillon: Mulle tundus, et oleks kena žest siduda originaalmaaling väljaandega. Tahtsin anda TNQ-le vabaduse seda teost edasi anda või kasutada nii, nagu nad õigeks peavad. Mul on olnud õnne külastada Trinity College’it elu jooksul kaks korda ning mind hämmastab alati ühes ruumis leiduvate raamatute ja teadmiste hulk.
JC: „Great Minds“ on teie visuaalne kujutis Dublinis asuvast Trinity College’ist. Teie loomingut sirvides võib näha, et suurem osa teie inspiratsioonist pärineb loodusest. Seega huvitab mind, mis inspireeris seda arhitektuurset kujutist?
JD: Mulle tõesti meeldib arhitektuuriteemalisi teoseid luua; hoonete ja linnavaadete maalimine on loodusele tõeliselt rahuldust pakkuv vastand. Arhitektuurimaalid võimaldavad mul keskenduda tajule ja kolmemõõtmelisele sügavusele. Raamatukogu ning nurk, millest Trinity College selles teoses on kujutatud, võimaldasid mul seda tõhusalt teha.
JC: Kirjeldate oma loomingut kui tugevalt Euroopa ja Kanada maastikumaalijate mõjutatud. Millised kunstnikud teid konkreetselt mõjutavad? Kuidas te nende mõju oma loomingusse põimite ja mis muudab selle teie omaks?
JD: Mind mõjutavad tugevalt Group of Seveni kunstnikud ja nende erksate värvide kasutamine lihtsustatud laadis. Sageli asetavad nad dünaamilise efekti loomiseks kõrvuti äärmuslikult vastandlikud värvid. Samuti köidavad mind mitmed tänapäeva kunstnikud üle maailma. Sel aastal inspireerib mind suur hulk eri stiilides kunsti.
JC: Imetleme edu, mille olete oma kunstikire kaudu saavutanud. (Palju õnne, et teie loomingut on kujutatud Stranger Than Fictioni käsitööõlle purkidel!) Samas teame, et olete selle punktini jõudmiseks kaua tööd teinud. Kas jagaksite meiega oma kõige meeldejäävamat äratõukamise lugu ja seda, kuidas te sellele tagantjärele vaatate?
JD: Tagasilükkamine käib meie eduga kaasas. Olen olnud äärmiselt järjekindel ja kirglik ning töötanud nii sageli kui võimalik, igal ajal, päeval või öösel. Tegelikult pole mul üht meeldejäävat tagasilükkamise lugu, kuid mind on palju tagasi lükatud, sest olen järjekindlalt püüdnud luua võimalikult palju võimalusi. Püüan siiani luua võimalusi seal, kus olen varem kogenud tagasilükkamist. Väikeseid edusamme on järjekindel olles lihtsam saavutada.
JC: Teie loomingut vaadates köidab mind teie elav ja soe värvikasutus. Milliseid töövahendeid ja tehnikaid te sellise erksuse loomiseks kasutate?
JD: Töötan Golden Liquid Acrylicu värvidega, mis jäävad kuskile akvarelli ja õlivärvi vahele; need on mee sarnase konsistentsiga. Suur osa minu loomingust on maalitud äärmiselt väikeste pintslitega, kasutades väga paljusid kihte. Iga teost maalin tavaliselt mitu korda, enne kui see valmis saab, ning see võimaldab värvidel muutuda äärmiselt erksaks.
JC: Mul on kunstnikest sõpru ja pereliikmeid ning nende teoseid kommenteerides kuulen pidevalt vastuseks: „See pole veel valmis.“ Millal teate, et teie teos on valmis?
JD: Pean tunnistama, et mul on mõnikord raske aru saada, millal teos valmis on. Tõtt-öelda ei usu ma, et teosed kunagi täielikult valmis saavad, kuid saabub hetk, mil tuleb pintsel käest panna, panna tähele seda, mida oled õppinud, ja edasi liikuda. Olen õppinud, et kunstnik on sageli enda vastu kõige karmim. Lõppkokkuvõttes olen õnnelik, et inimesed minu loomingust rõõmu leiavad.
Intervjueerija märkus: Olen praegu Waterloo ülikooli bakalaureuseõppe tudeng ja läbin TNQ-s oma Co-op-praktikat. Jään meeskonda aasta lõpuni ning seni on minu siin veedetud aeg olnud täis uusi kogemusi ja õppimisvõimalusi. Kohtusin Jeffiga varem meie kontoris, kui ta tuli oma töid ära tooma, ning imetlesin tema säilinud tagasihoidlikkust, arvestades tema võimet luua nii peent kunsti. Kui tegevtoimetaja Emily Bednarz soovitas Jeff Dilloniga intervjuu teha, haarasin võimalusest innukalt kinni, et tema kohta rohkem teada saada.
Algse artikli link: https://tnq.ca/interview-with-jeff-dillon/
